Bokmåli juured ulatuvad Taani keelde, peegeldades Norra ajalugu Taani 400-aastase valitsemise ajal. See töötati välja 19. sajandil, kui kirjanikud otsisid lihtrahvale paremini kättesaadavat keelt. Nynorsk tekkis vastusena sellele, eesmärgiga luua maaelu murretel põhinev kirjalik standard, mis esindaks Norra autentset häält.
- Keelesortide arendamine
- Aja jooksul on nii Bokmål kui ka Nynorsk arenenud kirjanduse, hariduse ja meedia mõjude kaudu. Bokmål on muutunud linnapiirkondades ja ametlikus suhtluses levinumaks, samal ajal kui Nynorsk säilitab tugevad sidemed maakogukondade ja teatud haridusasutustega. Iga sort panustab meedia narratiividesse ainulaadselt; Näiteks filmid või telesaated võivad olenevalt sihtrühmast või uuritud teemadest kasutada kumbagi vormi.
- Keelelised erinevused
- Bokmål ja Nynorsk näitavad märkimisväärseid keelelisi erinevusi, mis mõjutavad nende kasutamist meedias. Nende variatsioonide mõistmine suurendab hindamist selle kohta, kuidas iga vorm suhtlemist ja esindust mõjutab.
- Sõnavara variatsioonid
- Sõnavara eristab oluliselt Bokmåli ja Nynorski. Bokmål kipub kasutama rohkem taani laensõnu, samas kui Nynorsk lähtub suuresti maamurdest. Näiteks võivad igapäevased terminid väga erineda; sõna “raamat” on mõlemal kujul “bok”, kuid muud sõnad võivad olenevalt kasutatavast kirjalikust standardist suuresti erineda. See lahknevus mõjutab kõike alates reklaamikeelest kuni dialoogini filmides, mis nõuab hoolikat kaalumist erinevatele vaatajaskondadele mõeldud sisu loomisel.
Grammatilised erinevused
